Euroopa viimane diktaator (Inglise 2012)

 

Mathew Charlesi ja Juan Passarelli värske dokumentaalfilm Lukašenka Valgevenest, kus sooritatakse opositsiooni mahasurumiseks riigi tellimusel mõrvu, röövitakse ja piinatakse inimesi.

Irina Bogdanova on nõelravispetsialist Lõuna-Inglismaal ja Valgevene vangistatud presidendikandidaadi õde, kelle silme kaudu avaneb Valgevene vägivallalaine teisitimõtlejate vastu pärast 2010. aasta presidendivalimisi.

See on Irina isiklik emotsionaalne lugu, kuid juttu tuleb enamast kui ainult tema vennast.

Taani kuninganna (Taani 2010)

 

 

Pärast Elizabeth II: monarhia teelahkmel (Kanada 2009)

Windsori dünastia kohale on kogunenud sünged tormipilved ja kerkinud üles veel hiljuti mõeldamatu küsimus: kas Briti tuhandeaastane monarhia suudab pärast Elizabeth II püsima jääda? Uus monarh võib ju kuninglikule perekonnale tähendada surmasuudlust ja valik on samuti kesine.

Troonipärija prints Charles pole ei kodu- ega välismaal eriti armastatud ja talle heidab varju leedi Diana kohtlemine ning sündmatud suhted Camillaga. William on tõrges prints, keda kummitab endiselt ema traagiline surm. Kuninglik “paharet” prints Harry on aga seotud arvukate skandaalidega...

William ja Kate. Kuninglik kihlus (Inglise 2010)

 

Teoks on saamas kaunis muinasjutt. Briti troonipärija prints William abiellub keskklassi perekonnast pärit Kate Middletoniga, esimese "lihtrahva soost" neiuga, kes 1660. aastast saadik on Inglismaa troonile tõusnud. Saatus viis nad kokku Šotimaal St Andrews'i ülikoolis. Nende suhe tuli ilmsiks alles 2004. aastal Klostersi suusamäel.

Selles aimefilmis heidetakse pilk Kate'i perekonnaloole, tema ja Williami ühistele õpingutele ning teineteiseleidmisele. Kõik intervjueeritavad on ühel meelel: see on armastusabielu ja William ning Kate on teineteisele loodud.

Charikari tüdrukud (Eesti 2011)

2010. aasta oktoobri lõpp Afganistanis. Oleme tegemas filmi Parwani provintsi Charikari linna tütarlastekooli õpilastest ja nende peredest. Selles koolis õpivad eriti vaeste perede lapsed. Enamikes kodudes kasvatavad emad lapsi üksinda – isad on tapetud või pikkade sõja-aastate jooksul sandistatud.

Meie esimesel kohtumisel õpilastega palume neil mõelda oma senise elu kõige ilusamatele ja kõige raskematele lugudele, mis võiksid filmi jõuda. Järgmise kahe nädala jooksul räägivad kümmekond tüdrukut oma elust ja kutsuvad meid kodudesse oma emade lugusid kuulama. Sünnib film Charikari tüdrukutest ja naistest.

Kaebekoor (Soome/Taani 2009)

Lõbus, kuid samal ajal mõtlema ärgitav dokumentaalfilm soome-saksa abielupaari Tellervo Kalleineni ja Oliver Kochta-Kalleineni kunstiprojektist. Filmis keskendutakse nii kunstnikele kui ka kooriliikmetele kaebekooride kokkupanekul Chicagos, Singapuris ja mujal.

Mis on õieti kurtmine või kaebamine? Miks paljud inimesed kulutavad sellele nii palju energiat? Kas see mõjub inimestele halvasti või on see üks põhilisi suhtlemisviise, mis pakub emotsionaalset kergendust? Ja lõpuks, mis juhtub siis, kui inimesed elavad ühiskonnas, kus ei tohi üldse kurta ega kaevata?

Vaikusemüüri taga - vastupanuvõitlus Birmas (Kanada 2010)

 

Filmi autorid Pierre Mignault ja Hélene Magny tungivad salaja Birma kõige ohtlikumale alale, kareeni vähemusrahva südamaadele, kus on möllanud 60 aastat kodusõda ning kuhu vähesed välismaalased söandavad reisida.

Nad leiavad eest džunglisse varjunud inimesed, kes on alustanud võitlust sõjaväerežiimi peale surutud ümberasumise vastu, ja on tunnistajateks vaprusele, millega rahvas otsustab maailma kõige jõhkramale diktatuurile vastu astuda.

Tankograd (Taani 2009)

 

Tõsielufilm moderntantsuteatrist, mis tegutseb Uurali mägedes asuvas Tšeljabinskis - tööstuslinnas, mida mitme XX sajandil toimunud tuumaavarii tagajärjel peetakse üheks radioaktiivselt saastatumaks linnaks Lääne-Siberis. Film noortest, tantsust ja ellujäämisest.

Hämmastav Aserbaidžaan (Soome/Inglise/Taani 2012)

 

2012. aastal toimub Eurovisiooni lauluvõistlus Bakuus. Mullune siirupmagus võistluslaul "Running Scared" viis võidu nafta- ja maagaasirikkasse Aserbaidžaani, Euroopa kõige idapoolsemasse riiki. Aserbaidžaani president kuulutas võidu rahvuslikuks suursaavutuseks, mis annab riigile võimaluse tõusta rahvusvahelisse rambivalgusse. Vaatlejate sõnul jätavad selle riigi pressivabadus ja demokraatlikud põhimõtted soovida.

"Hämmastav Aserbaidžaan" on lugu otsekui kahest riigist: demokraatlikust vabariigist, mida valitsus uhkustundega esitleb külla tulevatele ajakirjanikele ja tähtsatele isikutele, ning repressiivsest korrumpeerunud maast, kus ei austata väljendusvabadust ja blogijaid arreteeritakse väljamõeldud süüdistuste põhjal. Meeleavaldajaid aga pekstakse, ajakirjanikke ähvardatakse ja koguni tapetakse.

Head isu! (Hollandi 2010)

 

Filmitegija Walter Grotenhuis mäletab, kuidas ta lapsena ootas pühapäevi, et siis koos perega lõunaks liha süüa. Mõned aastakümned hiljem ei ole pühapäevalõuna enam eriline sündmus nagu toona. Vastupidi, tänu üleilmastumisele võime süüa, mida tahame ja millal tahame, sõltumata aastaajast. Ent millised on tagajärjed?

Samal ajal kui ühes hollandi köögis valmistatakse maitsvat rooga, uurib Groteinhuis, kust on pärit kasutatavad toiduained ja näitab nende tootmise mõju keskkonnale. Brasiilia metsade raiumine sojaoa kasvatamiseks muudab kohalike indiaani hõimude elu. Filipiinidel ei jäta kiiresti laienevad krevetikasvandused kohalikele kaluritele ruumi. Keenias tekitab suhkruhernekasvatus tõsiseid kastmisprobleeme. Filmis käsitletakse tänapäeva toidutööstuse probleeme, seda otseselt hukka mõistmata.

Toidulaud (USA 2009)

 

Mida selgemaks saavad tänapäevase toiduainetetööstuse vead, seda enam oleme hakanud ringiga tagasi jõudma kohaliku toidu tarbimise juurde. Toidu kvaliteet, maitse ja toiteväärtus on viimase poole sajandiga järsult langenud. Seda tarnitakse üha pikemate vahemaade tagant ning oleme kaotanud ülevaate, kust meie toit pärineb ja kuidas seda on toodetud-töödeldud. Kannatajaks on meie tervis, sidemed maa ja kohaliku kogukonnaga.

Film viib meild Ameerika linnade toidukõrbetest lopsakate jõeorgude farmerite ja meisterkokkade juurde, kel kõigil on ühine eesmärk – tuua meie toidulauale tagasi kohalik toit ning taastada kogukondade sidusus ja tervis.

Hodorkovski (Prantsuse/Saksa 2011)

Dokumentaalfilm Mihhail Hodorkovski ümberkujunemisest täiuslikust sotsialistist täiuslikuks kapitalistiks ja lõpuks Siberi vanglas täiuslikuks märtriks.

Too kõige rikkam venelane heitis president Putinile kinda ja algas titaanide heitlus. Putin hoiatas teda, kuid Hodorkovski naasis ometi Venemaale, teades, et ta saabudes vangistatakse. Miks ta oma miljarditega välismaale ei jäänud? Miks ta tagasi läks?

Pudelivesi (USA 2009)

 

Kas puhas joogivesi on inimese põhiõigus või kaup, mida saab müüa ja osta? Aktuaalne ja inspireeriv dokumentaalfilm reguleerimata salakavalast tööstusharust, mis püüab erastada ning müüa loodusvara, mis peaks olema meie kõigi ühine omand – meie vett. Kuid see on ka film inimestest, kes on õigusest veele ilma jäetud ja kelle ainus väljapääs on pudelivesi. 

Õitsev äri (Hollandi 2009)

 

Madalmaade režissööri Ton Van Zantvoorti poeetiline dokumentaalfilm räägib rahvusvahelise lilleäri telgitagustest.

Suured lilleistandused Naivasha järve kallastel Keenias on orjastanud kohalikud elanikud, mürgitanud kalad ja kuivatanud ära maa. Suur osa roositoodangust saadetakse Hollandisse. Vaprate lillekasvatajate lugude kaudu avaneb nende trööstitu saatus. Elu Naivasha ääres muutub järjest võimatumaks.

Film pälvis 2009. aastal esimese tervislike töökohtade auhinna.

Unistuste maa (Islandi 2009)

 

Film maast, mis seisab ristteel. Islandit on rikkalikult õnnistatud puhta hüdroelektri- ja geotermaalenergiaga. Paraku tõmbab puhas energia ligi saastavat tööstust ja rahvusvahelisi korporatsioone.

Islandi valitsus käivitas megaprojekti – Euroopa suurima tammi ehitamise, kindlustamaks suurkorporatsiooni Alcoa alumiiniumitehaseid odava elektriga. Seda tehti majanduskasvu ja uute töökohtade nimel. Nüüd on Islandile jäänud suured võlad ja ebakindel tulevik.

Igavene haud (Soome, Taani 2010)

 

Igal aastal tekib kogu maailma tuumajaamades tohutult radioaktiivseid jäätmeid, mis ajutiselt ladustatakse. Kuid need kätkevad endas katastroofide ohtu. Soomes raiutakse kaljusse esimest alalist tuumajäätmete hoiukohta. Suur maa-aluste käikude süsteem peab vastu pidama 100 000 aastat, sest nii kaua on tuumajäätmed ohtlikud.

Kui hoiukoht täis saab, suletakse see igaveseks. Vähemalt nii me loodame. Aga kuidas seda tagada? Kuidas hoiatada järeltulevaid põlvesid, et me jätsime endast maha tapvad jäätmed? Mis siis, kui nad arvavad, et on leidnud meie aja püramiidid, müstilised matmispaigad, peidetud aarde? Millistest keeltest ja märkidest nad aru saaksid? Ja kui saavadki aru, kas nad siis täidavad meie instruktsioone?

Liha (Belgia 2011)

 

Lihatoodang kasvab maailmas igal aastal, kuid paljud inimesed ei tea ikka veel, mis nende taldrikul on ja kuidas see on sinna saanud. “Me sööme liha, kuid loomade tapmist justkui ei toimugi,” nendib filosoof Florence Burgat, üks paljudest ekspertidest, kes režissöör Manu Coemani filmis sõna saab. Film on täis fakte ja arve, mis on esitatud selgete võrdluste ning mänguliste animatsioonidena, näitamaks liha liigtarbimise tagajärgi nii loomadele, maakerale kui ka inimese enda organismile.

Banghāzī ülestõus (2011)

Konflikt, mis lahvatas 15. veebruaril 2011. aastal Banghāzīs, oli Liibüa politseiriigis ootamatu, kuid seda suurem on olnud selle mõju.

Lugude kaudu, mida jutustavad otse sündmuste keskmes viibinud inimesed, näeme, kuidas väike protestimeeleavaldus poliitilise tagakiusamise vastu kasvas revolutsiooniks, mis raputab kolonel Gaddafi režiimi alustalasid.

Kreeka tragöödia (Kreeka 2011)

 

Dokumentaalfilm Kreeka võlakriisist valmis kollektiivse tööna multimeediaprojekti Prisma GR11 raames. 2010. aasta talvel tabas Kreekat enneolematu majanduslik ja ühiskondlik kriis, mis mõjutas kõiki inimesi ning olukordi ja küttis sel muidu nii rahulikul maal kirgi.

IMF-i sekkumine tõi kaasa hulga paljastusi, mis sundis kreeklasi järele mõtlema ning arutlema mitte üksnes riigi tuleviku, vaid ka Kreeka mineviku ja koha üle rahvusvahelises maailmapildis.

Pax Americana - kosmose relvastamine (Inglise 2009)

 

Kui külma sõja ajal algas võidujooks kosmose hõivamise nimel, ei peetud silmas üksnes teaduslik-tehnilist au, vaid selles nähti ka üht võimalust sõjalise üleoleku saavutamiseks. Nüüd, mil Maa ümber tiirleb tuhandeid satelliite, on nende kasutamine sõjalisel otstarbel järjest reaalsem.

Seni valitseb pax Americana, Ameerika rahu, sest neile pole kosmoses kellestki väärilist vastast, kuid Hiina on jahmatanud maailma võimega satelliite rivist välja lüüa. Mis saab siis, kui võitlustanner nihkub kosmosesse?

Kõik, mis hiilgab (Tšehhi 2010)

 

Kui Tšehhi režissöör Tomaš Kudrna hakkas Kõrgõzstanis Tian Shani mäestikus filmi üles võtma, pidi sellest tulema tavapärane lugu, kuidas lääneriigid ekspluateerivad endist vaest Nõukogude vabariiki.

Tegelikult paljastus keeruline kahepoolne sõltuvussuhe, kus Kumtori kullakaevandus oli kohalike elanike ainus lootusekiir. Rõhutatakse, kui oluline on toormest kulda eraldades järgida rangeid ohutusnõudeid, kuna töö toimub rasketes oludes ja ohtlike kemikaalidega.

Filmi taustaks on 1998. aasta katastroof, mil Kumtori kaevandusest lekkis jõkke kaks tonni tsüaniidi, mis mürgitas sadu külaelanikke.

Dokumentaalfilm võitis 2010. aasta tervislike töökohtade filmiauhinna. See on ka esimene Tšehhi film, mis sai toetust Sundance'i dokumentaalfilmifondist.

Tundmatu Selkämeri (Soome 2011)

 

Dokumentaalfilm Selkämere ehk Põhjalahe lõunaosa karmist ja kohati ligipääsmatust loodusest. Selkämere aastaring on täis elu, kuid ei puudu ka surm. Talvel on jäälagendikel raske elu märke leida, seejärel algab kiire kevadine aeg, millele järgneb rahulikum suvi ja seejärel valmistumine pikaks sügiseks.

Selkämere rannikult avanev meremaastik on aken minevikku, mis lubab heita pilgu merele ja maailmale, nagu see oli tuhandeid aastaid enne meid.

Thomas Malthus ja viimane söömaaeg (Šveitsi 2009)

 

Maakeral heidab miljard inimest igal õhtul tühja kõhuga magama - inimkonda ähvardab ülemaailmne toidukriis. Film näitab toitumisharjumuste, energia- ja finantskriisi, kliimamuutuste ning üleilmastumise keerukat vastastikust mõju ja annab sõna maailma suurimatele spetsialistidele, kes otsivad lahendusi, kuidas paratamatuna tunduvast toidupuudusest väljapääsu leida.

Kui puu langeb - Maa Vabastusrinde lugu (USA 2011)

 

Marshall Curry dokumentaalfilm ökoterroristideks tembeldatud puuembajatest, kes 1990. aastatel leidsid, et tavapärased meeleavaldused ja enda puude külge aheldamine ei anna soovitud tulemusi. Et nende sõnum selgemini pärale jõuaks, lõid nad radikaalse keskkonnaorganisatsiooni – Maa Vabastusrinde – ja hakkasid põletama saeveskeid ning muid keskkonda kahjustavaid ehitisi.

FBI kuulutas rühma kõige ohtlikumaks terroriorganisatsiooniks USAs ja käivitas aastaid kestnud otsingud. Lõpuks võeti juhtliikmed kinni, kellest üks oli Daniel McGowan. Filmis jälgitakse Danieli elu, kui ta koduarestis istudes ootab kohtuprotsessi.

Soome lahe õed (Eesti - Soome 2009)

 

Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ning kodutütarde (lottad, pikkulottad) 1920. aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Eesti ja Soome naiste meenutusi ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid.

Filmikaadritelt näeme totalitarismi tõusu 1930. aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemisega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool, see, mis tuleb esile poliitlises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Seitsme miljardi ema (USA 2011)

 

Film murrab 40 aastat püsinud tabu, võttes vaatluse alla teema, mis kannustab üha tugevamalt tänapäeva keskkondlikke, ühiskondlikke ja humanitaarkriise – rahvastiku kasvu. Alates 1960. aastatest on maakera rahvastik kasvanud peaaegu kahekordseks, kuid sellest kõnelemine on muutunud poliitiliselt ebakorrektseks, sest sellega haakuvad väga tundlikud kõrvalteemad: majandus, usk, pereplaneerimine ja sooline ebavõrdsus. Ent loodusrikkuste kahanedes ei saa enam silmi sulgeda tõsiasja ees, et rohkem inimesi tähendab ka probleemide kasvu.

Kui must peab olema must muusik (Rootsi 2009)

 

Film Ameerika soulilauljast ja Grammy võitjast Billy Paul'ist. Tema tähelennust 1970. aastate Philadelphias, kus elus ja armastuses mängisid olulist osa rassism, kokaiin, raha ning kuulsus.

Billy Paul alustas esinemistega juba 12-aastase noorukina. Läbimurre suurde muusikasse saabus 1972. aastal looga "Me and Mrs. Jones", mida müüdi üle kahe miljoni plaadi ja mis tõi ka Grammy auhinna. Järgnes edu ka Euroopas, Briti edetabelites. Billi Paul on tänagi oodatud esineja kõikjal maailmas.

Unustatud revolutsioon (USA 2011)

2011. aasta veebruaris on araabia kevad täies hoos. Rahvusvaheline meedia kajastab pöördelisi sündmusi Kairos ja Tunises ning ühe despootliku režiimi langemist teise järel.

Kuid samal ajal jääb täiesti tähelepanuta ülestõus väikeses saareriigis Bahreinis. Välisajakirjanikud aetakse kuningriigist välja, kuid valitseva Khalīfah’ perekonna teadmata õnnestub ühel filmirühmal jäädvustada ka unustatud revolutsiooni võikaid tapatalguid.

Mesilaste kadumine (USA 2009)

 

Meie ökosüsteemi ja toiduvaru üks alustalasid, mesilased, on kogu planeedil salapärasel kombel kadumas. Nad lihtsalt haihtuvad oma tarudest ja keegi ei oska öelda, miks. Kas süüdi on pestitsiidid, monokultuurne põllumajandus?

Ka pärast aastaid uurimist pole sellele mõistatusele ammendavat vastust leitud. Kuid nad kaovad ja see on märk, et meie suhetes loodusega on taas midagi valesti. 

Toru (Iiri 2010)

 

Suured energiakorporatsioonid saavad harilikult oma tahtmise. Kui naftahiid Shell avastab Iirimaa lääneranniku lähedal meres rikkalikud maagaasi varud, asub firma kiiresti tegutsema.

Kavas on ehitada hiiglasuur torujuhe, et transportida gaasi läbi Rossporti linna sisemaale töötlemistehasesse. Paraku ei küsi keegi luba Rossporti elanikelt, kes pelgavad plahvatusi ja keskkonnaohte. Kohalike põllumeeste ja kalurite õigused satuvad konflikti ühe maailma võimsama naftakompanii huvidega.

Auhinnatud dokumentaalfilmis räägib režissöör Risteard Ó Domhnaill Iiri farmerite ja kalurite ristiretkest Shelli vastu. Kohalike elanike jaoks ei ole torujuhe jõukuse märk, vaid oht nende eluviisile.

Rahuliku piirkonna elu pööratakse pahupidi, kui kohale kutsutakse suur hulk politseinikke. Siis saabub maailma suurim torupaigalduslaev Solitaire ja riik käivitab suure turvaoperatsiooni tagamaks, et torujuhtme paigaldamine sujuks häirimatult. Kui tundub, et kogu lootus on kadunud, võtavad sündmused dramaatilise pöörde...

Läänemeri (Saksa 2009)

 

Igal suvel täituvad Läänemere rannad puhkajatega, kuid vähesed teavad, kui suurt elurikkust varjavad need veed ja rannikumetsad.

Film jutustab selle ökosüsteemi kujunemisest pärast jääaega ja mitmesugustest elupaikadest. Läänemere maadele ringi peale tehes märgitakse ära Läti ja Eesti põlismetsad ning tutvustatakse Vilsandi linnuriiki.

Prügimaa (Brasiilia-Inglise 2010)

 

Lucy Walkeri 2010. aastal valminud dokumentaalfilm näitab, kuidas New Yorgis elav tuntud Brasiilia kunstnik Vik Muniz sõidab Rio de Janeirosse, kus asub maailma suurim prügimägi Jardim Gramacho. Tal on plaan muuta prügimäeelanike elu, kasutades kunsti muutmisjõudu. Nagu muutmisplaanide puhul tihti juhtub, muutub protsessi käigus ka muutja ise.

Palusalu (Eesti 2009)

 

Dokumentaalfilm eesti maadluslegendi, kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu (1908-1987) saatusest. Tema elukäik pakub nii tõuse kui ka mõõne, üks tormilisem kui teine.

Palusalu meenutavad tütar Helle, perekonnasõbrad, kolleegid-sportlased. Intervjuude, arhiivikaadrite ja taaslavastatud episoodide abil näeb vaataja lugu paljulapselise pere poisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja. Pärast üürikeseks jäänud triumfihetke saadetakse ta "maapealsesse põrgusse" tagasi. Kodumaale jõudes võtab aastaid, et nõukogude võim teda rehabiliteeriks. 

Linnastunud (USA 2011)

 

 Kellel on lubatud meie linnu kujundada ja kuidas nad seda teevad? Uurides erinevaid lähtealuseid ja linnakujundusprojekte maailma tosinates linnades, võtab film kokku üleilmse diskussiooni meie linnade tuleviku kohta. Tuntud linnaplaneerijate, arhitektide ja visionääride kõrval saavad sõna ka tarmukad linnakodanikud, kel on õnnestunud oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida.