Viktoria ajastul arvati, et liblikad on tee vaimse ja moraalse täiuse poole. Inglased kollektsioneerisid neid mõnda aega suure innuga, peibutades liblikaid lõpnud kassidega, tulistades neid puudelt alla, surres düsenteeriasse ja malaariasse maailma kaugetes paikades.
Ekstsentrilisi kollektsionääre leidub Inglismaal tänapäevalgi. Nende lugudest koorub välja vastus küsimusele, milles peitub liblikate võlu. Veel tähtsam on aga see, et nende tegevus võib kaasa aidata põliste maastike säilimisele, mis praegu on kadumisohus.
Liblikad ei jäta ükskõikseks ka grafitikunstnikke, burleskitantsijaid, ekstsentrilisi teadlasi, pühendunud farmereid ja pururikkaid ambitsioonikaid kinnisvaraomanikke, kellele liblikad on ammendamatu inspiratsiooniallikas. Neil kõigil on omad lood ja nende kollektiivsed kogemused aitavad mõista brittide meeletut liblikavaimustust.
Sildid: loodusdokk