Viimane joig Saamimaa metsades (Soome 2009)

 

Hannu Hyvöneni dokumentaalfilmis tulevad vaatluse alla Inari metsaraie tüli taustal nii maa- kui ka inimõigusküsimused.

Emake India (Itaalia 2011)

Itaalia režissööri Raffaele Brunetti dokumentaalfilm "India juuksed" (2008) äratas mitmetel rahvusvahelistel festivalidel tähelepanu ja võitis auhindu. Tema järgmine, 2011. aastal valminud dokumentaalfilm räägib emaduse probleemidest Indias, kus lasteta abielunaisi peetakse roojasteks.

Viljatuse needuse vastu pakuvad abi arvukad kunstviljastamise kliinikud. Võttegrupp jälgis India meditsiini- ja farmaatsiapealinnas Hyderabadis tegutseva dr Rama viljakuskliiniku tööd ning vestles arstide, embrüoloogide, investorite, lastetute naiste ning surrogaatemadega. Kaasaegne tippmeditsiin saab paljudele naistele lahenduse pakkuda, kuid selleni jõudmiseks tuleb ületada mitmeid psühholoogilisi, religioosseid, sotsiaalseid ja materiaalseid tõkkeid.

Hoolimata sellest, et India kultuuris on lasteta naistel keelatud oma murest avalikult rääkida, õnnestus filmitegijatel vestelda mitmete paaridega nii superrikastest kui puruvaestest ühiskonnakihtidest. Filmi keskmes on kaheksa aastat abielus olnud paar, kes räägib avameelselt naise paariaseisundist, meeleheitlikest katsetest "needusest" vabaneda ja tulevikulootustest.

Pärand (Eesti-Soome 2011)

 

Dokumentaalfilm endisest suletud linnast Sillamäest, mille Stalin rajas Nõukogude Liidu esimese aatompommi ehitamiseks. Selle eesmärgi nimel asustati kohalik eestlaste elanikkond peaaegu täielikult ümber ja neoklassitsistlik kuurortlinn ehitati praktiliselt uuesti üles nõukogude eliidi jaoks, kes töötas uraani rikastamise tehases.

Nõukogude võimu järelkaja kestab Sillamäel siiani, kuid sellest hoolimata püüab raske pärandiga väike eestlaste kogukond oma kultuuri säilitada. Filmi lugu areneb läbi jagatud kogemuse – sama teemat vaadeldakse nii kohalike venelaste kui ka eestlaste silmade läbi. Peamised konfliktid baseeruvad vastandlikel kultuuridel ning pisut varjatumal tasandil ka mineviku ja oleviku vahel.

Film uurib lähemalt riigi- ja indiviidivahelist mitmetahulist suhet: kuidas on suletud periood muutnud linna tänast elu? Film lootusest ja inimlikust vajadusest uskuda iseendasse. 

Mäng tulega Islandil (Inglise 2010)

 

See oli üks ajaloo dramaatilisemaid vulkaanipurskeid, kui Islandi Eyjafjallajökulli 1100-kraadine laava 2010. aasta aprillis liustikke tabas. Sellega kaasnes hiiglaslik vulkaaniline tuhapilv, mis tõusis kümne kilomeetri kõrgusele ja seiskas mõne tunniga kogu Euroopa õhuliikluse.

Mis viis nii enneolematu kaoseni? Kuidas saab isegi radaritele märkamatuks jääv tuhk olla tänapäeva lennukitele nii ohtlik? Ja kas on võimalik, et see on veelgi võimsamate pursete ahelreaktsiooni algus?

Ajutest (USA 2011)

“Ajutest” on National Geographicu kolmeosaline sari, kus pannakse inimaju põnevate interaktiivsete katsetega proovile. Kõike, mida me näeme, kuuleme, kombime, haistame ja maitseme, mõtestab aju, viies meid otsustamise ning põhjalike analüüsideni.

Ent aju kasutab ka trikke, kippudes lünki oletatavaga täitma ja otseteid kasutama. Just seepärast tekibki küsimus, kui palju saab aju eksitada ja kuivõrd me saame seda usaldada.

Tšernobõli samuraid (Eesti 2012)

 

Režissöör ja operaator Ivar Heinmaa. "Tšernobõli samuraid" on film 1986. aastal Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori plahvatust likvideerinud meestest ja tuumakatastroofi üleilmsetest mõjudest.

Jaapanis 2011. aastal toimunud tuumatragöödia taustal eriti tundlikuks muutunud teemat kannavad filmis inimesed, kelle elu Tšernobõlis veedetud päevad otsustavalt muutsid. Neljanda reaktori kustutus- ja matmistöödel osales 830 000 meest üle Nõukogude Liidu. Tõsiselt kiiritada saanutest on 26 aastat hiljem surnud iga kaheksas. Eestist saadeti sinna tööle ligi 5000 meest. 28 neist on sooritanud enesetapu.

Jahmatavale statistikale ja kuivadele numbritele lisab film konkreetsete inimeste lood. Üks filmi kangelastest on Lääne maksu- ja tollikeskuse juht Jaan Krinal, kes on Pärnumaa Tšernobõli Ühenduse Gamma juht ning seisab Tšernobõli veteranide õiguste eest. Teiseks filmi peategelaseks on endine keevitaja Kalev Kilk, kes enda sõnul jättis ohukoldesse oma kalleima vara - tervise. Mälestused ärkavad ellu, kui Jaan ja Kalev 2011. aastal uuesti Tšernobõli külastavad.

1986. aastal Eesti pearadioloogina töötanud doktor Peeter Mardna usub, et kiiritusest enam murrab Tšernobõli veterane stress, mis sarnaneb Korea, Vietnami või Afganistani sõdades osalenute omale. Valgevene bioloog Aleksei Nesterenko osales uurimustes, mis kinnitavad, et aastatel 1986–2004 on Tšerobõli katastroofi tagajärjel kogu maailmas surnud kokku miljon inimest.

Lisaks kahe suure katastroofi anatoomiale – Tšernobõl 1986 ja Fukushima 2011 – vaatleb film ka kohalike ohutsooni elanike elu ning olukorda täna, 26 aastat pärast õnnetust. On neid, kelle jaoks tähendab Tšernobõl igavesti kestvat hirmuunenägu, samal ajal kui teiste südames on see armsaim paik ilma peal - lihtsalt kodu.

E-numbrid - söödav seiklus 3 (Inglise 2010)

 

 

Seekord on Stefan Gatesi terase luubi all E-ained, mis hoiavad meie toitu koos. Miks pole jäätises jääd? Millega asendame suhkru? Mida otsivad vetikad kookides ja kas aju laseb end tõesti nii kergesti eksitada? Stefan on valmis kõik omal nahal järele proovima.

E-numbrid - söödav seiklus 2 (Inglise 2010)

 

Seekord sukeldub Stefan Gates säilitusainete salapärasesse maailma ja avastustel pole piire: üks sisaldab surmavaid baktereid, teine võib lõhkeda, kuid leidub ka selliseid, milleta inimkond elada ei saa. Lõpuks püüab Stefan leida E-aineid ka oma kehast, ja kui need kord juba käes on, miks mitte küpsetada neist kooki?

E-numbrid - söödav seiklus 1 (Inglise 2010)

 

Toiduasjatundja Stefan Gates alustab seiklusrikast retke E-numbrite virvarris, et ise selgeks saada ja ka vaatajale selgeks teha, kas kõik E-ained on kulinaarsed kuriteod või hoopiski inimkonna päästjad. Esimese saate peateemaks on värvained ja Stefan peab tõdema, et need ei mõjuta üksnes toidu ilmet, vaid ka maitset, ja võivad saada mõnelgi juhul lausa õnnistuseks.

Kibedad seemned (India, USA 2010)

 

Režisöör Micha X. Peled. Filmitegijad uurivad, kuidas tööstuslik põlluharimine on muutnud traditsioonilist talumajapidamiste taimekasvatust. Mitmed firmad väidavad, et geeneetiliselt muundatud seemnete kasutamine on kõige tõhusam vahend maakera kasvava elanikkonna toiduga kindlustamisel. Samal ajal jäävad väikemajapidamised oma maast ja sissetulekutest ilma. Indias on see protsess teravnenud elu ja surma küsimuseks. Iga 30 minuti tagant sooritab üks võlgades olev India talupoeg enesetapu.

India avas uksed välismaistele firmadele, kes mõne viimase aastaga hõivasid seal mitmete põllukultuuride seemneturu. Geenmuundatud seemned on palju kallimad, nendest kasvatatud taimed vajavad rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid. Samal ajal kui paljud talud on tänu GM seemnetele suuri saake saanud, on üha rohkematel talupoegadel aina raskem oma peret põllupidamisest elatada.

Filmitegijad jälgivad ühe kolkaküla talupere elu kevadisest seemnekülvist kuni viljalõikuseni ja jutustavad liigutava loo maaharijate keerulisest elust ning problemaatilisest tulevikust. Film on osalenud 100 filmifestivalil, seda on näidanud 30 telekanalit ja on tunnustatud 18 rahvusvahelise auhinnaga.

Roosad sarid (Inglise 2010)

 

Kirjaoskamatu naine Sampat Pal kuulub alamasse kasti. 12-aastasena saadetakse ta kaugesse kolkakülla, kus tüdruk pannakse mehele. Lapsnaine peab taluma orjalikke alandusi. Sampat põgeneb ja temast saab tänavatüdruk. Läbides uskumatuid kannatusi hakkab Sampat võitlema hüljatud naiste õiguste eest.

Filmi keskmes on roosat sari kandvate noorte naiste armulood. Kim Longinotto kaamera jälgib lihtsa hindu naise teekonda oma õnne poole. 

Nõukogude lugu (Läti 2008)

 

Ukraina näljahäda, Katõni veresaun, Molotovi-Ribbentropi pakt Euroopa ümberjagamiseks, NKVD ja SS-i koostöö, massiline küüditamine ning meditsiinilised katsed GULAG-i vangidega on vaid mõned näited Euroopa kõige mõrvarlikuma riigi kuritegudest. Kui natsirežiimi kuritööd on hukka mõistetud, siis Nõukogude Liidu roimad on jäänud tabuna puutumata. Võitjate üle kohut ei mõisteta. Või siiski peaks?

Smolenski tragöödia (Poola 2011)

 

Režissöör Ewa Ewart. 10. aprill 2010. aastal jääb poolakatele igaveseks meelde rahvusliku tragöödia päevana, mil ühe hetkega hukkus riigi 96 liidrit, nende seas president, sõjaväe ülemjuhataja, valitsuskabineti liikmed, poliitilised ja usujuhid. Koht sellel lennul Venemaale oli suur au, ent järele jäid vaid surnukehad.

New Yorgi kesklinna surmarämp (USA 2010)

 

Režissöörid Coan Nichols, Rick Charnoski. "New Yorgi kesklinna surmarämp" on kunstiline ja silmaringi avardav pilguheit sellele, kuidas rulatamine on aastate jooksul New Yorgi robustsete ja hektiliste tänavatega ühte põimunud. Film valiti LA Skate Film Festivalil üheks aasta parimaks dokumentaalfilmiks ja see noppis muu hulgas tunnustused ka operaatoritöö, montaaži ning heliriba eest.

Bollywood Boulevard (Prantsuse 2011)

 

Delhi slummikooli õpetaja 22-aastane Sanjay elab koos vanematega telklinnakus. Sanjay unistus on saada modelliks ja näitlejaks. Ilusa India mustlasnooruki naeratus vallutaks iga naise südame ja nii proovibki ta lootusrikkalt õnne India filmitööstuse Mekas Bollywoodis.

 

Kloostriga seotud (Eesti 2011)

 

Petseri kloostri peavärava ees paikneb Püha usukannataja Varvara nimeline vana puukirik, kus juba aastakümneid toimetab preestrina Petseri inimeste seas tuntud ja hoitud isa Jevgeni. Peale surma tahavad inimesed tema poolt ära saadetud saada, palju lapsi tuuakse tema juurde ristida ja enamiku noortest laulatab isa Jevgeni. Ta matab aastas ligi kakssada surnut, teistesse kirikutesse jagub neid märksa vähem.

Odessast pärit Gennadi seisab 1991. aastast peale iga päev hommikust õhtuni Varvara kiriku seina ääres ja palvetab lakkamatult, näoga kloostri poole. Maailm püsib tänu palvele, ütleb Gennadi.

Nunn Olga oli elu aeg Petseris meestejuuksur, aga mehele ei saanud ja vähe sellest – jäi neitsiks ka. Tema enam omal jalal kodust väljas ei käi, isa Jevgeni külastab teda üsna sageli. Varsti suren ära, ütleb Olga, aga teisel pool antakse nii tööd kui leiba.

Suurem, parem, kiirem, rohkem - ajudoping (Prantsuse 2011)

Unustage töö- ja puhkeaja tasakaal, sest uus põlvkond ravimeid tõotab piiramatut võimekuse kasvu vajaduseta puhata või magada. Tulevikutrendiks on ajudoping. Juba nüüd töötavad farmaatsiafirmad välja pille, mis tõstavad vaimseid võimeid, stimuleerivad ihasid ja parandavad meeleolu, ning loodavad teenida hiigelkasumeid, kui pillid omaks võetakse. Kas me oleme tõesti uue ajastu koidikul, kus kosmeetiline neuroloogia saab igapäevaseks ning õnn ja edu saabub kõrvaltoimeteta?

Rwanda - konsuli nimekiri (Itaalia 2011)

 

Film Itaalia konsulist Pierantonio Costast, kes päästis toona massimõrva küüsist peaaegu 2000 inimest, riskides oma eluga ja kulutades omaenda raha.